ela

"Sinu aeg on piiratud, nii et ära raiska seda kellegi teise elu elades. Ära ela dogmades, mis on teiste inimeste mõtete tulemus. Ära lase teiste arvamusel enda sisemist häält kummutada. Mis peamine, leia julgus, et järgida oma südant ja intuitsiooni. Need miskipärast teavad täpselt, kelleks sa saada tahad. Kõik muu on teisejärguline."

/Steve Jobs 1955-2011/

et oleks heledam

Mind puudutas Doris Kareva mõte:
"Tundub, et tuleb tund, millal tuleb midagi ära tunda. Midagi muuta, eelkõige eneses. Midagi teha, et maapeal heledam hakkaks."

Täieliku vastutuse printsiip

HO’OPONOPONO Joe Vitale

Kaks aastat tagasi kuulsin terapeudist, kes ravis terveks terve osakonna kriminaalse taustaga vaimsete häiretega patsiente, ilma isegi nendega kohtumata. Psühholoog, uurides kinnipeetava haiguslugu, vaatas enese sisse, et leida põhjust, kuidas ta oli selle haiguse loonud.

Kui ma esmakordselt seda lugu kuulsin arvasin, et tegemist on linnalegendiga. Kuidas saaks keegi ravida teist inimest, ravides ennast? Kuidas suudaks, isegi parim eneseabi meister, terveks ravida kriminaalsete kalduvustega psühhopaati? See oli täiesti arusaamatu ja ebaloogiline, viskasin selle loo peast.

Lugu kuulsin uuesti aasta hiljem. Kuulsin, et terapeut oli kasutanud Hawaii ravimeetodit nimega ho’ oponopono. Ma polnud kunagi midagi sellest kuulnud, ent nüüd ei läinud lugu mul enam meelest. Kui selles loos oli natukenegi tõtt, pidin rohkem teada saama. Olin aru saanud “täieliku vastutuse” tähendusest, kui olukorrast, kus olen vastutav selle eest, mis ma mõtlen ja teen. Sellest väljaspool asuv ei ole minu teha. Arvan, et enamik inimestest näeb vastutust sellisena. Me oleme vastutavad oma tegude eest, mitte kellegi teise – see ei ole hoopiski nii.

Hawaii terapeut, kes need vaimselt tasakaalutud inimesed terveks ravis, õpetas mulle täieliku vastutuse kohta uut perspektiivi. Tema nimi on Dr. Ihaleakala Hew Len. Meie esimene telefonivestlus kestis arvatavasti terve tunni. Palusin tal mulle rääkida kogu oma lugu tööst terapeudina. Ta selgitas, et oli neli aastat töötanud Hawaii riiklikus haiglas. Osakond, kus nad hoidsid kriminaalse taustaga psühhopaate, oli ohtlik.

Psühholoogid lahkusid töölt peale ühte kuud. Töötajad olid sageli haiguslehel või lihtsalt lahkusid töölt. Inimesed kõndisid osakonnas ringi seljaga vastu seina, kartes patsientide rünnakuid. See oli olnud meeldiv koht, olgu siis elamiseks, külastamiseks või töötamiseks.

Dr. Len ütles mulle, et ta ei kohtunud ühegi patsiendiga. Ta lihtsalt tutvus nende haiguslugudega oma kabinetis. Nendega tutvumise ajal, tegeles ta iseendaga ja patsiendid hakkasid paranema.

Ta ütles mulle, et paari kuu pärast, patsiendid, kes varem olid pidanud olema ahelates, lasti vabalt ringi liikuma. Teised, kellele varem oli manustatud suurtes kogustes ravimeid, ei pidanud neid enam võtma. Ja neile, kelle puhul ei tulnud varem kõne allagi asutusest välja saamine, kirjutati sealt välja. Olin hämmelduses. Ta lisas, et see ei olnud veel kõik, ka töötajad hakkasid hea meelega tööle tulema. Pidev töötajate vahetumine ja puudumine töölt lõppes. Lõpuks oli neil vajalikust rohkem töötajaid, sest patsiente jäi vähemaks ja töötajad tulid kõik tööle. Tänaseks on see osakond suletud.

Siin pidin ma esitama miljoni dollarilise küsimuse: “Mida sa tegid enese sees, mis neid inimesi sedasi muutis?”

“Ma lihtsalt tervendasin seda osa minust, mis oli nad loonud,” vastas ta. Ma ei saanud aru. Dr. Len selgitas, et täieliku vastutuse võtmine tähendab vastutamist kõige eest, mis su elus on, lihtsalt selle pärast, et see on seal – on see sinu vastutusel. Põhimõtteliselt tähendades, et kogu maailm on sinu enese looming.

Uh. Seda oli liiga palju allaneelamiseks. Võtta vastutus enese tegude ja sõnade eest on midagi aga võtta vastutus kõigi tegude ja sõnade eest minu elus, on hoopis midagi muud. Ometi on tõene, et kui võtad täieliku vastutuse oma elu ees, siis kõik, mis sa näed, maitsed, puudutad või koged ükskõik mil moel, on sinu vastutusel, sest see on sinu elus. Nad ei eksisteeriks, kui ei oleks osa sinu seest projekteeritud välismaalimast. Probleem ei ole neis, vaid sinus ja et neid muuta, on sinul vaja muutuda.

Saan aru, et seda on raske aduda, seda enam aktsepteerida ja selle järele elada. Süüdistamine on vastutuse võtmisest palju lihtsam. Dr. Len’iga rääkides sain aru, et tervendamine tema ja ho’ oponopono ravimeetodi puhul tähendab enese armastamist.

“Kui soovid parandada oma elu, tuleb sul oma elu tervendada. Kui soovid kedagi tervendada, isegi vaimsete häiretega kurjategijat, teed sa seda tervendades ennast.”

Küsisin Dr. Len’ilt kuidas ta ennast tervendas. Mida ta täpselt tegi, kui vaatas patsientide haiguslugusid?

“Ma lihtsalt korrutasin: ‘palun andesta’ ja ‘ma armastan sind’,” selgitas ta.

See on kõik?

“See on kõik.”

Tuleb välja, et enese armastamine on parim viis enese arendamiseks ja kui seda teed, paraneb ka maailm sinu ümber.

Toon teile näite, kuidas see toimib: keegi saatis mulle e-kirja, mis mind endast välja viis. Varem oleksin proovinud sellega toime tulla töötades oma energiakeskustega ja lihtsalt üritades olla mõistlik inimesega, kes sellise kirja saatis.

Seekord otsustasin kasutada Dr. Len’i meetodit. Korrutasin enesele vaikselt ‘palun andesta’ ja ‘ma armastan sind’, ma ei pöördunud sellega kellegi konkreetse poole. Lihtsalt üritasin äratada armastust, et tervendada enese sees seda, mis oli praeguse olukorra loonud.

Tunni aja pärast sain samalt inimeselt uue e-kirja. Ta vabandas oma eelneva sõnumi pärast. Pidage meeles, et ma ei võtnud midagi ette ‘välispidiselt’, et minu ees vabandataks. Ma isegi ei vastanud tema kirjale. Lihtsalt öeldes ‘ma armastan sind’, olin mingil viisil tervendanud eneses midagi, mis oli selle kirja kirjutaja loonud.

Hiljem osalesin ho’oponopono seminaril, mida juhatas Dr. Len. Praeguseks 70 aastane, loetakse teda šamaanist vanaisaks ja ta on aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud.

Ta kiitis mu raamatut ‘Külgetõmbe faktor’ (‘The Attractor Factor’). Ta selgitas, et kui ma ennast arendan, tõuseb ka mu raamatute vibratsioon ja igaüks võib seda tunda, kui neid loeb. Lühidalt: kui arendan ennast juhtub see ka mu lugejatega.

Kuidas on raamatutega, mis on juba seal väljas, küsisin temalt.

“Nad ei ole seal kuskil,” ütles ta, taaskord hämmastades mind oma sügava arukusega. “Nad on endiselt sinu sees.” Kokkuvõtlikult: väljaspool asuv maailm tegelikult ei eksisteeri. Võtaks terve raamatujagu ruumi, et selgitada seda tehnikat põhjalikkusega, mida ta väärib.

Peaks piisama ütlemisest, et kui soovid midagi oma elus parendada, on ainult üks koht kuhu selle sooviga pöörduda saab: enese sisse. Kui sinna vaatad, tee seda armastusega.

*

Dr. Hew Len’ile õpetati dokroratuuris, et tema töö on teisi inimeis aidata. Veidi hiljem tutvustas talle Ho’oponopono protsessi Morrnah Simeona, keda kutstakse ka - Hawaii Elav Kingitus.

Morrnah õpetas, et ükskõik milline probleem meie ellu tuleb, on meil vaja vaadata ainult iseennast ja et: “Rahu algab minust”.

Ho’oponopono on protsess, mille käigus vaatame ainult enese sisse ja töötame pahnaga (mälestustega) iseendas (meie alateadvuses), sest kui ma kord saavutan tasakaalu Jumalikkusega, jõuavad selleni kõik; aga kui ma olen tasakaalust väljas, on seda ka kõik teised.

Ho’oponopono põhimõte on töötada Jumalikkusega, temale korrates: “Ma Armastan Sind; Vabanda palun; Palun andesta minule ja sellele mu sees, mis minu arusaamist piirab; Tänan Sind.”, ning lase siis Jumalikkusel teha omad korrektiivid, mis muudavad pahna (mälestused) su alateadvuses tagasi Nulliks, ning siis sellest Tühjusest saab Jumalikkus taas esile tõusta.
*
Dr. Len ütleb, et teda treeniti inimesi aitama aga mõne aja pärast ta mõistis, et see ei toimi: “Kui ma mõistan, et maailm on minu sees ja et maailama muuta saan ainult enese sees.”
On vaja muuta seda, mis toimub minu sees (mälestused), mis tähendab 100%’list vastutuse võtmist.
Ho’oponopono: “Ma Armastan Sind; Vabanda palun; Palun andesta mulle ja sellele mu sees, mis mu arusaamist piirab; Tänan Sind.”, ja lase Jumalikkusel teha seda, mis parasjagu vaja, ilma igasuguste ootusteta.

Olen jõudnud arusaamisele, et minu maailm eksisteerib ainult minus.

Kui minu ellu tuleb “probleem”, ütlen: “Ma Armastan Sind; Vabanda palun; Palun andesta minule ja sellele minus, mis põhjustab valu; Tänan Sind.”
Lausesse “Ma Armastan Sind” on kätketud vigade tunnistamine ja andestamine, ning need on minu vastutusel.
Minu ülesanne on väga lihtne: võtan 100%’lise vastutuse kõige eest, mis minu sees toimub ja Jumalikkus hoolitseb kõige muu eest.

muuda

Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, –
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!

Hando Runnel

"Kui ma hakkasin ennast armastama"

Lisan siia luuletuse, mille kirjutas Charlie Chaplin oma 70.sünnipäeval ja mille tõlkis eesti keelde Merit Raju. Mind see luuletus külmaks ei jätnud, aga otsustage ise.....

“Kui ma hakksin ennast armastama”

Charlie Chaplin

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Mõistsin, et olen igas olukorras õigel ajal ja õiges kohas.

Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea – sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.

Täna ma tean: see on USALDUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,

Et ma üritan peale suruda oma soove

Kuigi ma tean, et aeg ei ole õige

Ja see inimene ei ole selleks valmis

Isegi kui see inimene olin mina ise

Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt hoiatus,

Et ma ei elaks oma tõe vastu

Täna ma tean: see on ISE OLEMINE.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Lõpetasin unistamise teistsugusest elust

Ja hakkasin nägema, et kõik minu ümber andis võimalusi kasvada

Täna ma tean: see on KÜPSUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Siis ma ei keelanud endale enam vaba aega

Ja lõpetasin vaimustavate projektide edasilükkamise määramata tulevikku

Täna ma teen ainult seda, mis teeb mulle rõõmu, mis mulle tõeliselt meeldib ja paneb mu südame hõiskama. Omal viisil ja omas tempos.

Täna ma tean: see on AUSUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Hakkasin põgenema kõige eest, mis ei olnud mulle hea: toidud, inimesed, asjad, olukorrad ja kõik muu, mis kiskus mind iseendast eemale

Alguses ma nimetasin seda “terveks egoismiks”

Aga täna ma tean: see ongi ENESEARMASTUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama

Loobusin vajadusest, et mul oleks alati õigus

mis tähendab, et mu arvamus oli ka vale harvemini

Täna ma tean: see on LEPLIKKUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Keeldusin elamast minevikus ja muretsemast oma tuleviku pärast

Nüüd ma elan selles hetkes, kus toimub KÕIK

Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS

Kui ma hakkasin ennast armastama,

Mõistsin, et minu enda mõtted võivad teha mind õnnetuks ja haigeks

Kui ma hakkasin oma südame jõudu kasutama, sai mu meel tähtsa kaaslase

Täna ma nimetan seda ühendust SÜDAMETARKUSEKS.

Meil ei ole vaja karta diskussioone, konflikte ja probleeme iseenda ja teistega, sest isegi tähed põrkuvad vahel ja loovad uusi maailmu.

Täna ma tean: SEE ONGI ELU!

EGO

Aitäh Janale ja Annele läbi kelle see info minuni jõudis. Praegusel ajahetkel mulle ka väga vajalik. Jagan teilegi.

Ego on alati kõigutatav, alati janus selle järele, et keegi seda tunnustaks.

Sellepärast nõuad sa pidevalt tähelepanu.

Teistelt saad aimu selle kohta, kes sa oled.

Just teised annavad sulle pildi sellest, kes sa oled. Ja siis kujundad oma keskme.

See kese on võlts, sest su tegelik kese on sinu enda sees. See pole kellegi asi.

Keegi ei kujunda seda.

Ühiskond kontrollib sind sinu ego kaudu. Sa pead käituma teatud moel, sest ainult siis aktsepteerib ühiskond sind. Pead teatud moodi kõndima, naerma...ainult siis kiidab ühiskond sinu teguviisi heaks, ja kui ta seda ei tee, siis on ego kõikuma löödud.

Ja kui su ego on kõigutatud, siis ei tea sa enam, kus sa oled ja kes sa oled.

Teised on sulle selle mõtte sisendanud.

see imelihtne sushi

Olen tänulik oma vanemale tütrele Anne-Maile, kes ei kaotanud lootust ükskord süüa omatehtud sushit ja järjekindlalt oma soovi täide viis. Anne-Maile väga maitseb sushi ja seetõttu tema suur soov õppida ise valmistama neid võõrapäraseid "rulle". Õppisin uue oskuse selgeks- sushide valmistamise.
Siinkohal soovitan õppida valmistama sushit. Väga hea ülevaate saab sellisest raamatust nagu "Hõrgutavad sushid", see on hea kompaktne lühiülevaade sushide valmistamisest ja samuti leidub youtube lehelt sushi valmistamise õpetusi. Müüdid mis ringlevad nagu oleks sushide tegemine ülikeeruline ja kallis jne. See ei pea paika nagu seegi, et leiba saab küpsetada ainult puuküttega ahjus. Tooraine on küll kallis, kuid seda kulub vähe.
Maki on siis riisi ja muude koostisainetega täidetud ja viiludeks lõigatud vetikarull ehk see traditsiooniline väike rullike mida oleme palju näinud. Kellele vetikate maitse ei istu, see võib õppida valmistama nigirisid. Selle koostises on ka veidi vetikat, kuid oluliselt vähem kui makides.
See on ka mõnus seltskondlik tegevus, kus igaüks saab valmistada vastavalt oma maitsele sushisid.
Julget pealehakkamist ja uusi maitseelamusi!